Kivitäks pesitseb Euroopas, Loode-Aafrikas, Aasia ja Põhja-Ameerika põhjaosas. Eestis on kivitäks tavaline haudelind, tema pesitsusaegne arvukus on viimase hinnangu järgi 20 000 – 30 000 paari. 26. oktoobril 2013 tuvastati Eestis uue linnuliigina meil varem kohtamata liiv-kivitäks, kelle peamine levila jääb stepialadele. Kivitäksi perekonnas on üldse kokku arvel 22 liiki. Kivitäks talvitub Aafrika lõunaosas. Alaskal pesitsevate lindude rändetee ühe otsa pikkus on kuni 15 000 kilomeetrit läbides keskmiselt 290 kilomeetrit päevas. Elupaigana eelistab kivitäks avamaastikke. Teda leidub kuivadel aasadel, karjamaadel, loopealsetel, uhtorgudes, saviste kinkude nõlvadel, põlendikel ja jäätmaadel, samuti jõgede järskudel kallastel.Kivitäks pesitseb Euroopas, Loode-Aafrikas, Aasia ja Põhja-Ameerika põhjaosas. Eestis on kivitäks tavaline haudelind, tema pesitsusaegne arvukus on viimase hinnangu järgi 20 000 – 30 000 paari. 26. oktoobril 2013 tuvastati Eestis uue linnuliigina meil varem kohtamata liiv-kivitäks, kelle peamine levila jääb stepialadele. Kivitäksi perekonnas on üldse kokku arvel 22 liiki. Kivitäks talvitub Aafrika lõunaosas. Alaskal pesitsevate lindude rändetee ühe otsa pikkus on kuni 15 000 kilomeetrit läbides keskmiselt 290 kilomeetrit päevas. Elupaigana eelistab kivitäks avamaastikke. Teda leidub kuivadel aasadel, karjamaadel, loopealsetel, uhtorgudes, saviste kinkude nõlvadel, põlendikel ja jäätmaadel, samuti jõgede järskudel kallastel.Kivitäks pesitseb Euroopas, Loode-Aafrikas, Aasia ja Põhja-Ameerika põhjaosas. Eestis on kivitäks tavaline haudelind, tema pesitsusaegne arvukus on viimase hinnangu järgi 20 000 – 30 000 paari. 26. oktoobril 2013 tuvastati Eestis uue linnuliigina meil varem kohtamata liiv-kivitäks, kelle peamine levila jääb stepialadele. Kivitäksi perekonnas on üldse kokku arvel 22 liiki. Kivitäks talvitub Aafrika lõunaosas. Alaskal pesitsevate lindude rändetee ühe otsa pikkus on kuni 15 000 kilomeetrit läbides keskmiselt 290 kilomeetrit päevas. Elupaigana eelistab kivitäks avamaastikke. Teda leidub kuivadel aasadel, karjamaadel, loopealsetel, uhtorgudes, saviste kinkude nõlvadel, põlendikel ja jäätmaadel, samuti jõgede järskudel kallastel.

Kivitäks pesitseb Euroopas, Loode-Aafrikas, Aasia ja Põhja-Ameerika põhjaosas. Eestis on kivitäks tavaline haudelind, tema pesitsusaegne arvukus on viimase hinnangu järgi 20 000 – 30 000 paari. 26. oktoobril 2013 tuvastati Eestis uue linnuliigina meil varem kohtamata liiv-kivitäks, kelle peamine levila jääb stepialadele. Kivitäksi perekonnas on üldse kokku arvel 22 liiki. Kivitäks talvitub Aafrika lõunaosas. Alaskal pesitsevate lindude rändetee ühe otsa pikkus on kuni 15 000 kilomeetrit läbides keskmiselt 290 kilomeetrit päevas. Elupaigana eelistab kivitäks avamaastikke. Teda leidub kuivadel aasadel, karjamaadel, loopealsetel, uhtorgudes, saviste kinkude nõlvadel, põlendikel ja jäätmaadel, samuti jõgede järskudel kallastel.Kivitäks pesitseb Euroopas, Loode-Aafrikas, Aasia ja Põhja-Ameerika põhjaosas. Eestis on kivitäks tavaline haudelind, tema pesitsusaegne arvukus on viimase hinnangu järgi 20 000 – 30 000 paari. 26. oktoobril 2013 tuvastati Eestis uue linnuliigina meil varem kohtamata liiv-kivitäks, kelle peamine levila jääb stepialadele. Kivitäksi perekonnas on üldse kokku arvel 22 liiki. Kivitäks talvitub Aafrika lõunaosas. Alaskal pesitsevate lindude rändetee ühe otsa pikkus on kuni 15 000 kilomeetrit läbides keskmiselt 290 kilomeetrit päevas. Elupaigana eelistab kivitäks avamaastikke. Teda leidub kuivadel aasadel, karjamaadel, loopealsetel, uhtorgudes, saviste kinkude nõlvadel, põlendikel ja jäätmaadel, samuti jõgede järskudel kallastel.Kivitäks pesitseb Euroopas, Loode-Aafrikas, Aasia ja Põhja-Ameerika põhjaosas. Eestis on kivitäks tavaline haudelind, tema pesitsusaegne arvukus on viimase hinnangu järgi 20 000 – 30 000 paari. 26. oktoobril 2013 tuvastati Eestis uue linnuliigina meil varem kohtamata liiv-kivitäks, kelle peamine levila jääb stepialadele. Kivitäksi perekonnas on üldse kokku arvel 22 liiki. Kivitäks talvitub Aafrika lõunaosas. Alaskal pesitsevate lindude rändetee ühe otsa pikkus on kuni 15 000 kilomeetrit läbides keskmiselt 290 kilomeetrit päevas. Elupaigana eelistab kivitäks avamaastikke. Teda leidub kuivadel aasadel, karjamaadel, loopealsetel, uhtorgudes, saviste kinkude nõlvadel, põlendikel ja jäätmaadel, samuti jõgede järskudel kallastel.